Vanem daam väsinult hambaarstile:
– Ja kui ma nüüd varsti suren, olen seda valu jumalamuidu kannatanud!
– Ei, maksta tuleb teil ka.
KasulikudARTIKLID
Hambaarst: Kas olete näinud posikesi, kes minu ukse taga kella annavad ja siis ära jooksevad?
Politseinik: Olen näinud küll, aga need polnud poisid, vaid täiskasvanud.
Hambaarsti juurde tuleb hirmust värisev patsient. Arst valab talle pitsikese konjakit:
– Jooge julgustuseks!
Patsient joob aga julgemaks ei lähe. Arst kallab teise ja kolmandagi pitsi ning küsib:
– Kuidas on? Kas olete juba küllalt julge?
– Loomulikult! Katsuge mind ainult puudutada!
Mees blondiinile:
“On teil alles sügav delkotee!”
Blondiin sellepeale:
“Töö nõuab, ma olen hambaarst ja millegagi pean ju patsientide suu lahti saama…”
Kaks vanemat daami omavahel.
Esimene daam: Huvitav, kes on lesbid.
Mõtlevad ja tulevad õigele järeldusele.
Esimene daam jälle: Huvitav, kes on homod.
Tulevad jälle õigele jareldusele.
Esimene daam jälle: Aga huvitav, kes on need, kes oma instrumenti teistele suhu topivad.
Mõtlevad ja mõtlevad ja tulevad järeldusele – hambaarstid.
Kaks sõpra:
– Mul tõmmati eile hammas välja.
– Ja kuidas on? Kas valutab?
– Ma ei tea, see jäi hambaarstile.
– Öelge palun, doktor, kas teil õnnestub alati hammas valutult välja tõmmata.
– Kahjuks ei. Eile näiteks väänasin ma endal käe välja.
– Alati, kui naeratate, tekib mul tahtmine teid endale külla kutsuda..
– Ärge meelitage!
– Oh ei. Ma olen hambaarst.
Silvia Russak
Kaaries on maailmas enamlevinud haigusi. Vähe on maid, kus üle poole inimestest on kaariesevaba hammaskonnaga. Eestis on hambakaariese kahjustusi keskmisest rohkem. Ligilähedane olukord on ka teistes Balti riikides ja suurel osal Venemaal. Kaariesest kahjustuvad juba 2-3-aastaste laste hambad. Varase karioossuse puhul on sage ka säsipõletiku ehk pulpiidi teke.
Kaarieses kahjustatud hammas
Hambakaariese statistiliste näitajate võrdlemisel eri piirkondade vahel kasutatakse Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) soovitusel põhiliselt kaht arvestuslikku näitajat:
- kaariesest haaratud hammastega elanike protsent uuritavas piirkonnas, sõltumata hammaste kahjustatuse astmest
- keskmine hammaste karioosne kahjustus ühe uuritava kohta (DMF – hammaste järgi ja DMF(S) – kahjustatud hambapindade järgi)
See näitaja hõlmab nii ravimata karioossete defektidega (Decayed), puuduvaid (Missing) kui ka ravitud ning täidistega (Filled) hambaid. Arvestust peetakse nii piima- kui ka jäävhammaste järgi. Protsendiline arvestus ei võimalda võrrelda inimesi, kellel on võib-olla 1-2 karioosset hammast, nendega, kellel on kahjustatud üle 20 hamba. Seega kasutatakse protsendilisi näitajaid vaid suuremate piirkondlike ja vanuserühmade andmete võrdlemisel.
Eestis on hambakaariest 60-65%-l lastest ja 83-100%-l täiskasvanuist (pikaajalised uuringud Tallinna kooliõpilastega näitavad, et kaariesest haaratuse protsent muutub vähe, vaid mõne protsendi võrra samal ajal). Keskmine kaariesest haaratuse näitaja (DMFT) erineb Eestis piirkonniti nii laste kui ka täiskasvanute osas. Kui võtta aluseks 12-aastased lapsed (kelle piimahambad on eemaldunud), siis on keskmine DMF 3,0-3,75 piires. Oluliselt rohkem (DMFT 7-8) on laste hambad haaratud kaariesest Lõuna-Eestis (Võru, Räpina, Valga jm), Lääne-Eestis on DMF 1,5-2,5 (Pärnu, Virtsu, Haapsalu jm). Selle põhjuseks peetakse piirkonniti erinevat põhjavee ja seega ka kaevuvee fluorisisaldust.
Kaariese levimine 12-aastastel lastel keskmise näitaja DMF järgi.
Eesti laste hambad on keskmiselt nõrgad. See eeldab tulevikus tõhusat profülaktilist tööd, et saavutada täiskasvanueas normaalne hammaskond.
(Hambaarst.ee)
Õpetaja Hille :” Kuidas nimetatakse hambaid mis viimasena suhu tulevad . Henn kas sa ütleksid !?”
Henn : ” Aga loomulikult . Kallid kaas-õpilased, need on kuntsthambad ! “